Emotsioonid laes

Heihei,

Täna on juba laupäev ja kindlasti enamik veedavad aega perega või sõpradega ja ei istu kuskil arvutis. 

Mina aga võtan täna natuke selle aja, et kirjutada sellest kui tore päev oli meil eile. 

Alustuseks algas päev ühe suurema ja ühe väiksema pakkumisega, mille üle pean natuke järgi mõtlema. Eks suuremast pakkumisest natuke hiljem kui kõik asjad on selged ja kindel "jah" antud. 

Igatahes peale nende uudiste ootas meid ees küllaminek Sannu tüdruku pere Kreta juurde. Nad on nende aastatega saanud ikka nii meie pere inimesteks. Mul on ääretult hea meel, et nad on meie perre tulnud. 

Eile päev ise algas nii, et toimetasin koduseid asju tehes, küpsetasin valmis koogi, kütsin ära ahju, sain lapsed mõlemad ühel ajal magama ja magasid ühes voodis ka. See oli omale nagu vauu efekti tekitaja. Peale seda kui venna ärkas mingi 15.00 ajal hakkasin trenni tegema. Ühendasin telo telekaga ning valisin zumba videod ja trenn võis alata. Igati äge ja mõnus kogemus. Vahepeal tahtis poja ka sülle ning nii me siis tantsisime. 

Lõpuks oli aeg end ja lapsi valmis sättida ja hakata liikuma. 

Istumine ise kulges ikka nii nagu eelnevad korrad. Sööme natuke soolast, näksime midagi ning lõpuks midagi magusat. Magusa tegin seekord ise, milleks oli šokolaadikook. 
Olen seda retsepti siin juba jaganud ka, aga meeldetuletuseks, mis sinna läks:
200gr jahu,
200gr suhkrut,
200gr piimašokolaadi,
200gr võid,
4 muna. 
* Sulatasin või ja šokolaadi,
* segasin hulka suhkru,
* lasin natuke jahtuda ja lisasin munad,
* sõelusin jahu sisse ja vormi.
180kraadi ja 11 minutit ning ongi valmis.
Üks igati lihtne ja hea kook, aga paras kaloripomm.

Meil oli taaskord nii vahva ja äge istumine nagu alati. Õemees näitas oma reisipilte ning jutusta, mis tegid ja kus käisid. Selline kultuurne vaatamine ja harimine. 

Lapsed vaatasid seal vahepeal multikaid ning kuulasid muusikat ja sossutasid Ketu ja Sannuga. Omamoodi väike puhkus ka meile, sest pisikesed olid hoitud ja nii saime rahus natuke istuda. 

Kuna juttu jätkus kauemaks ning üks asi viis teiseni, siis otsustasime vahepeal ka natuke mängida, et tuju ja olemine veel ägedamaks teha. 
Mängisime "Reaalsuskontrolli", mis oli igati vahva ja tore. Mängisime seda nii, et võtja luges selle kaardi sisu silmadega ära ning asetas mängija ette tagurpidi, arvates, et see võike käia tema kohta. Pean ütlema, et minu kaardid olid küll seinast seina, aga tõesed. Me ei mänginud küll kogu pakiga, aga ikkagi oli väga vahva ja tore lugeda, mida teised minust arvasid.

Koju saime nii nagu ikka mega hilja. Musununnu sõnul olime mingi 01.15 kodus. Me oleks seal võib olla veel olnud kui Carola poleks tulnud ja öelnud, et ma tahan tuttu minna. Nii pidimegi koju sättima, et lapsed saaksid ilusti oma voodidesse tuttu.
Carola oli nii tubli, et oli terve tee üleval kui koju sõitsime, aga venna ei suutnud. 

Panime nad oma voodidesse ja hetkega magasid. Ega meiegi enam kaua üleval olnud. Kerisime ka magama ja uinusime samamoodi kohe nagu lapsed.

Igatahes need planeerimata ja oma inimestega istumised on alati nii ägedad ja vinged nagu alati. Saime omajagu naerda, rääkida maast ja ilmast, ning ka natuke tõsistel teemadel. Ühesõnaga üks igati vahva ja tore reede.

Tänane päev kulges meil kodu koristamise ja ümbertõstmise tähe all. Musununnu toimetas asjadega, mis tal olid ammu plaanis aga pole nagu mahti olnud, et ära teha. 
Pluss elasime kaasa meie suusatajatele, kes tõid meile hõbemedalid. Te ei kujuta ette kui õnnes ma olin. See oli lihtsalt nii äge võit. Peale selle sai mu vennanaine sõudmises kuldmedali. Taaskord üks vahva ja tore üllatus. Palju õnne neile. Nad olid ikka väga tublid.
Peale selle magavad meie pudinad nüüd ühes toas. Vaatame, mis sellest välja tuleb. Selline proovi värk. Oleme valmis poja voodi tagasi meie tuppa tooma, aga äkki õnnestub nii, et jäävad sinna ilusti magama. Lõunaune magas venna seal ilusti. 
Õhtul käisid meil külas Andri tädi ja vanatädi. Käisid pudinaid vaatamas ning jutustamas ja kohvet joomas. Selline vahva ja tore käik ning üllatus.
Tänase päeva ja selle postituse märksõnaks on "emotsioonid laes". 

Nüüd olemegi siin teleka ees ja mõtiskleme pakkumise üle, et minna külla Andri vanemate juurde, kuhu meid just kutsuti.

Mõnusat laupäeva õhtu jätku ja järgmise korrani.