Samal ajal kui kõik see mees on juba üleval ning Marcus veel magab, siis on mul hea võimalus seda aega ära kasutada, et natuke kirjutada. Kõrvale nautida tassikest kohvi ning logelen voodis ning kirjutada natuke meie tegemistest.
Ma ei ole juba ammu kirjutanud midagi trennist, mida teen ikka iga nädal ja kaks korda nädalas. Olen ikka püsinud reel nii palju kui saan ja suudan.
Nii hea, et on olemas selline võimalus, et teha live. Mulle meeldib selline variant väga. Samas on täpselt teada, mis kell see toimub ning tunned ka natuke seda "kamba vaimu", sest kuuled, kuidas treener tervitab mulle tuttavaid inimesi. Kui muidu mõtleks, et kas teen täna natuke trenni või mitte, siis see kindel kellaaeg kui peaks omale riided selga ajama ning telefonist või läpakast live avama teeb selle tegemise ning osa võtmise lihtsamaks. Ühesõnaga üks mega hea ja lihtne võimalus. Isegi kodust ei pea lahkuma.
Selle kõige positiivsuse juures on ka üks väike miinus - süsteem hakib või katkeb. Peaaegu iga kord live katkeb, mis tekitab pausi. Jah, saan samal ajal juua või lihtsalt hetkeks puhata. Kokkuvõtvalt olen sellise variandiga väga rahul, sest kodust lahkumata saab end ka vormis hoida.
Iga trenniga suureks plussiks on, et higi saab ikka iga korraga korralikult lahti ning lõpuks on igas mõttes mega hea tunne.
See kuu on meil kokku 8 trenni, millest olen ühe korra loobunud, sest nii suur "ei viitsi" tuli peale. Trenn oli küll taustaks ja Carola püüdis kaasa tantsida. Minust sai kahjuks "ei viitsi/jaksa" võitu ning nii me parem õppisime.
Omal olid küll väikesed süümekad aga jah... läks nii, mis teha.
Toitumisega on ka sellised lood, et vahepeal hoian kõike reel ja korras ning siis voilaa...paneb kõik kolinaga alla. Ma ei lase end sellest sugugi kõigutada, sest näen, et sellest hoolimata mingid välised muutused toimuvad, mida märkavad ka teised.
Mõtetes plaanin ka rullitama minna või taaskord natuke joosta aga jah tegudeni ikka ei jõua. Eks praegune kodune olukord ka selline, mis paneb sellele ainult mõtlema. Olen ülimalt rahul ka sellega, et saan teha kaks korda zumbat. Hetkel mulle sellest ajast täiesti piisab, sest see on ikka parem kui üldse end ei liiguta. Suvi on veel ees ja küll saab ka rullitama ja tegeleda nendega, millele mõtlen.
Ühesõnaga trenniga on mul kõik korras ja teen seda iga nädal. Kõige toredam ja vahvam on veel see, et meie pudinad tahavad sellest alati osa saada. Tulevad ja proovivad kaasa teha või lihtsalt tantsivad/rokivad selle saatel. Venitamise ajal on venna nii vahva ja äge. Ikka püüab mulle sülle, selga või kõhu alla ronida. Ühesõnaga ühed vahvad tegelased, kes püüavad trennides omal viisil osa võtta.
Peale selle, et trenniga on kõik hästi ja korras on mul ka väike uudis. Eiiii... ma ei ole rase ja ei saa uut beebit. Hetkel püüame oma kahe pudinaga hakkama saada ja siis vaatame, mis tulevik toob.
Sügisest on meil oodata küll väikeseid muudatusi. Kas ma lähen tööle? Jah, ma lähen tööle ja seda seekord meie pojaga. Kui mõni aasta tagasi kirjutasin, et ei alusta lasteaiateed koos Carolaga, sest ootan beebit, siis nüüd alustame seda teed. Jah, meie poja läheb lasteaeda.
Eks kõik saab olema ikka uus, põnev, huvitav ja samas ka raske. Olles olnud nii kaua kodus on ikka paras katsumus, et kõigega kohe harjuda ja end kõigega kurssi viia. Peale selle, et saan pisikesed ja venna läheb ka esimest aastat aeda, siis saab see olema ikka paras katsumuste aasta, sest ühes küljest pean ise harjuma ja siis peaks poja harjuma ja kuskil on ka Carola. Ühesõnaga üks katsumuste rohke aeg. Eks sellest kõigest tulevikus, sest kohe, kohe on suvi ja hetkel pole vaja sellele kõigele mõelda.
Vot selline väike uudis veel siia lõppu. Täna plaanime lastega natuke sõitma minna, et kodust välja saada ja end natuke tuulutada.
Päikest,
Marve.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar