esmaspäev, 13. aprill 2020

Lihavõttejänesest ja aarete otsimisest

Täna natuke juttu meie munadepühadest ning kuidas see kulges.

Alustuseks algas meie hommik elevalt ning lõppes nutuga. Carolal oli nii suur põnevus, et ehk on meil ka lihavõttejänes käinud ning toonud üllatusi ja kingitusi. Ohh seda suurt õnne, mis teda valdas kui ta arvas, et aknalaual olev karp on kommid. Lõpuks kui vaatama läksin, mis see on ja tuli välja, et see on venna eest ära tõstetud värvipliiatsite karp, siis ohh seda õnnetust ning suuri pisaraid. 

Haarasin ta endale kaissu, kallistasin, musitasin, lohutasin teda ning ütlesin "Kindlasti ta tuleb aga ta ei ole lihtsalt veel jõudnud". Rääkisin veel, et kindlasti on see nii nagu päkapikkudega, kes tulevad mingi aeg, sest peavad käima paljudes kohtades. See mõte teda rahustas ning nutt jäi ka vaiksemaks. Tore oli ka see, et ta ei teadnud, mis teda tegelikult sel päeval kõik ees ootab. 

Alustuseks ärkasin hommikul juba 7.30 ajal üles ning hakkasin joonistama aaretekaarti, et Carola saaks koos vennaga otsida kingitusi, mis jänkuke on jätnud. Plaan minna seda koos vennaga otsima läks natuke luhta, sest väljas sadas ning ilm oli selline hästi külm ja paha. Otsustasime, et ei hakka vennat sellega ärritama, et lähme korraks õue ja siis tuppa. 

Enne aarete otsima minemist hakkasime mune värvima. Kasutasime selleks erinevaid toiduaineid mis teevad munad alati nii vahvalt säbruliseks. Järgneval pildid on näha, milliseid asju kasutasime ning milline oli tulemus. 



Munad, mis said värvitud mustikatega, astelpajuga, makaronidega, tanguga, riisiga, loorbeliga ja kohviubadega
Munad, mis said värvitud mustikatega, astelpajuga, makaronidega, tanguga, riisiga, loorbeliga, sibulakoortega ja kohviubadega. Keerasin need paberisse ja keerasin niidi sinna ümber, mis seda paberit kinni hoidis. 


Munade keemise ajal oli nii vahva vaadata Carola kärsitust, et millal need munad nüüd keema lähevad. Ei aidanud mullikeste pinnale tõusu uurimine, veeauru tekkimine ja sooja tundmine kui pani käe vee kohale. Samas oli nii põnevil aga näe ei suutnud seda vee keema minemist ära oodata. Tahtis juba tulemust näha. Olgem ausad oli ka mida oodata, sest munad olid tõesti ilusad ja vahvad. 


Munade valvaja olemas oli minul hea võimalus korra toast välja vupsata ning aardeid peita. Aarded ilusti vihma eest ära peidetud tulin koridori ja lasin uksekella. Enne kui väljusin asetasin kahe ukse vahele kaardi, mis hommikul joonistasin. Ohh seda õnne ja neid kilkeid, mis ma alla kuulsin, kus ma seisin, et juhul kui Carola ukse lahti teeb, siis mind ei näeks. Kaart võetud lasin natuke veel olla ja siis viisin kaks kommikest. Panin ukse uuesti kinni ja lasin uksekella ning suundusin uuesti alla. Taaskord see elevus ja põnevus, mida mu kõrvad kuulsid. See kõik on lihtsalt kirjeldamatu, sest ta ise ei uskunud ka oma silmi nagu ta ütles. Olin siis veel mõne aja seal all ja läksin tuppa. Ohh seda suurt õnne, rõõmu ja neid säravaid silmi ning elevust. 

Tal oli sel hetkel pliidil keevatest munadest täitsa kaks kama, sest seda põnevust oli vaja jagada. Ta oli nii elevil ja põnevil ning teda huvitas, mis kaart see selline on ning mis ta tegema peab. Uuris ja puuris ning vaatas kuni lõpuks jõudsime sinnani, et peame vist riide panema ja minema neid õue otsima. 

Kuna ilm oli vihmane, siis käisime neid kahekesi otsimas ning issi jälgis koos vennaga kõike aknalt. 

Aarete otsimine läks nii ladusalt. Ta kohe oskas aimata kus miski on ja mis asja all või juures. Kuna me veel lugeda ei oska, siis piltide järgi tundis kohe ära. Kingituste leidmine pakkus aina enam ja enam elevust, sest pisikeste kommikeste sekka leidis ka üllatusmuna endale ja vennale ning suured šokolaadi jänesed ka.  

See ootamine tasus end ära, sest see emotsioon ja kõik see on lihtsalt kirjeldamatu. Need siirad ja ehedad emotsioonid, mis teda valdasid. See kõik oli lihtsalt nii äge ja vahva. Usun, et kes on neid asju oma lastele teinud, siis teavad millest ma räägin. See kõik on lihtsalt kirjeldamatu. Kõike ei saa lihtsalt sõnadesse panna. Neid peab ise nägema ja kogema.

Peale selle, et aarded said otsitud ning munad said ka vahepeal värvitud ja koksitud juhtus veel üks põnev asi. Enne seda aga koksisime kõik mune ja vaatasime, kes tuli võitjaks. Üks vahva värk, mis meeldis ka meie pojale. Ta ei saa veel aru aga emotsioon oli ehe ning pakkus talle rõõmu. Kõige toredam oli veel see, et ta sai pärast laualt kaks muna kätte ning hoidis ühte ühes ja teist teises ning siis koksis neid ise muudkui naeris. See oli nii vahva ja tore ning pakkus talle palju rõõmu.










Vahepeal tegime siis tubaseid toimetusi ning korrastasin lastetuba kui oli taaskord koputus uksele. Carola tõttas kohe uurima ja ohh seda õnne, mis teda taaskord valdas. Taaskord oli keegi käinud kahe ukse vahel ning jätnud sinna korvikese
põnevate kingitustega. Pakikest avades ning kaarti uurides tuli välja, et need oli vanavanemad, kes käisid ja üllatasid. 



Selle kahe ukse vahega (meil on lihtsalt topeltuksed, et oleks soojem ning trepikojast ei kostuks kõik läbi) see on meil veel üks vahva asi, et sinna tuuakse neile vahepeal erinevaid puuvilju või kohukesi. Ühesõnaga meil käivad seal pisikesed tegelased, kes panevad asjad sinna maha, koputavad uksele ja kaovad. Üks vahva ja siiani mõistatust ning elevust pakkuv asi, et kes neid asju toob. 

Vennake ei saanud sellest aarete otsimisest küll osa, aga aknalaual olles elas õele kaasa ning mõne kommikese sai ikka ka põske pista, sest kuidas nii saab, et õde sööb ja mina ei saa. Naersime siin Andriga, et Carolal oli täna magusa ületoos, sest salaja ja vaikselt oli ju vaja oma aarded ära nosida, mis sest et me ei lubanud. 

Igatahes meil olid ühed vahvad pühad, mida Carola ei osanud oodata ning lõpuks olid need nii põnevad ja toredad. Üheskoos kleepisime veel tema värvitud munale, mis ise paberil värvis ja välja lõikas, munadepüha kleepse ning voolisime korvikest koos munadega. Üks korda läinud päev, kus oli palju lusti ja rõõmu. 



Õhtul vaatasime kõik koos veel "Maskis lauljat" ning lapsed käisid vannis mulistamas ning peale seda said selga puhtad tudukad. Carola ei olnudki enam kaua üleval kui maandus oma voodis, haaras kaissu ühe jänkukese ning magas. 

Ühesõnaga meil oli üks igati vahva ja tore pühapäev. 

Nüüd on ees ootamas ühed tegusamad ja perekesksemad ajad. 

Ilusat nädalat.


Kommentaare ei ole:

Uue aasta maagilised mõtted

Täna kohe on nii ilus, haruldane ja omapärane kuupäev, mis kutsub kohe kirjutama ning oma mõtteid jagama. 02.02.2022, onju üks wonderful day...