laupäev, 2. mai 2020

Uue oskuse võrra rikkama - fotoalbumi sünd

Hei,


Oleme siin ikka ja endiselt õppimise lainel ning püüame siin tasapisi reel püsida, et varsti öelda "Olime tublid, sest kõik sai tehtud". Nüüd tuleb küll väike puhkus, sest Marcus läks mõneks ajaks koju. Kindlasti püüan ta õppimisel ekooli kaudu silma peal hoida, et ta ikka reel püsiks. 

Nii tore on saada ka positiivset tagasisidet, et olen tubli, et niimoodi aitan, abistan ja koos õpime. See teeb seest kohe soojaks ning annab palju energiat. 
Oma pere jaoks teen ma alati kõike. Nad on mulle väga kallid. Abistan, aitan, toetan neid kõiki nii palju kui suudan, saan, jaksan ja oskan. 
Üheskoos võiduka lõpuni, et ühel hetkel saaksime uhkusega öelda "Ära tegime".

Sellised lood, siis selle õppimisega, mille kõrvalt ma siin mingi aeg tagasi sain valmis ka oma esimese 20 leheküljelise fotoalbumi, mis läks ühele tüdrukule kingituseks.


Sisuks on A4 suureses paberid (natuke paksemad kui tavaline valge paber). Järgmine kord tahan prooviks kasutada paksemat paberit ja nii A4 kui ka A3 suuruses. Kas Teid huvitaks, milline see album tuleks? 

Alustuseks mõõtsin ja lõikasin paksemast paberist 10 paberit. Esimese paberi mõõduks oli 1,5*0,5*1,5, teine 1,5*1,0*1,5, kolmas 1,5*1,5*1,5 jne kuni kümnenda paberini. Ääred jätsin alati 1,5 ja sisemist joont kasvatasin 0,5mm võrra. Vaata ka seda siin, et saaksid paremini aru, mis mõtlesin.

Lõpuks kui need kõik valmis mõõtsin, siis tegin ka väikese murde koha ette (kasutasin selleks tühja pastakat, sest see õige asi on tellitud aga alles tuleb), et oleks parem voltida. Lõpuks liimisin need kõik üksteise otsa. Kasutasin selleks tavalist pulgaliimi.






Paberid kokku liimitud panin need pressi alla, et kõvasti kinni jääks. Enam ei mäletagi kui kaua need seal pressi alla olid aga ilusti jäid kinni, mis oli eesmärgiks. 

Peale seda hakkasin sinna liimima kahepoolset teipi,  mille külge kinnitasin albumi paberid. Ma ei hakanud liimima, sest see tundus hull mässamine ja nende kinni jäämine ning jälgimine, et paigast ei liiguks/nihkuks tundus nagu keerukam. 
Ühesõnaga mugavuse mõttes panin teibi, mis tundus natuke kergem, lihtsam ning kiirem moodus, et lehed kindlalt albumi kinnitada. 
Kes tahab ja soovib võib teibi panna ka sellele valgele paberile. Mina panin pruunile, et paberid saaks ikka õigesti liimitud, et albumi "rütm" sassi ei läheks ja lehed "jookseksid" õigesti. 

Teibid pandud hakkasin pabereid liimima. Nende külgepanek nõuab natuke aega ning täpsust, sest teibilt väga kergelt neid pabereid ära ei tõmba. Ühesõnaga peab olema hoolas nende liimimisel. Mul õnnestus see isegi hästi, sest ükski paber ei läinud valesti. 







Paberid liimitud lõikasin Andri abiga liigsed kokku liimitud paberid ära (need pruunid, mis 10tk kokku liimisin). 

Lõpuks mõõtsin albumi kaaned ja vahe tüki ära ning lõikasin 3mm paksusest papist välja. Nende liimimisel jälgisin samu reegleid nagu karbi põhja, vaheplaadi ja pealmise plaadi liimimisel paberile. 




Enne kaunistamist lõikasin ja liimisin albumi esimese ja tagumise kaanele paberi, liimisin need ning panin tugevad nurgad. 

Lõpuks kaunistasin pealse ning tegin samas stiilis ka kaardi. 




Selline vahva ja tore nokitsemine, mis algul tundus nagu keerukas aga tegelikult polnudki nii keerukas. Usun, et nii mõnigi, kes selle katsetamise/proovimise ette võtab saab sellega hakkama. 

Nagu öeldakse - julge pealehakkamine on pool võitu. 

Mõnusat proovimist ja katsetamist. Võite ka julgelt kirjutada ja küsida kui millegagi hätta jääte. 

Mõnusat nokitsemist ja järgmise korrani.

Kommentaare ei ole:

Uue aasta maagilised mõtted

Täna kohe on nii ilus, haruldane ja omapärane kuupäev, mis kutsub kohe kirjutama ning oma mõtteid jagama. 02.02.2022, onju üks wonderful day...