pühapäev, 7. juuli 2019

Meie tore pühapäev kodust väljas

Kuigi tänane hommik oli natuke selline jahedam, aga päikese ja pisukese vihmaga, siis sellest hoolimata pakkisin hädavajalikud asjad kaasa ning ees oli ootamas üks vahva avastuste päev.

Ühes postituses ma juba mainisin, et meie Sander läheb aega teenima. Nädala alguses oligi tal aeg asjad pakkida ning hakata koos seltsilistega Tapa poole kimama.

Täna oli meil võimalus talle külla minna. Kuidas meil seal läks ja mis me seal tegime, nägime. Kõigest sellest saabki nüüd lugeda.



Peale seda veel ühes toredast planeerimata seiklusest, mis oli igati tore ja vahva. Mulle ikka ja jälle meeldivad sellised ootamatud seigad. 

Kohale jõudes oli ärevus ja põnevus muidugi suur.
Enne sisenemist oli dokumendi ja meie nimed kontroll. Selleks pidi Sander meie nimed ja isikukoodid ühele paberile kirjutama, mida kuskilt ei leitud ja nii pidid seal vastuvõtu poisid kõik ise kirjutama. Naersid seal veel, et miks siis see suur töö enne ära teha kui kõik peab nagu nii ise tegema.
Sisse saades ootas meid ees meie sõdurpoiss❤️. Kõik mundris ja puha. Tädina oli mul ikka mega uhke tunne teda sellisena näha. Kohe nagu sõduriks loodud. Seisak ja hoiak kohe selline viks ning viisakas.

Lõpuks kui kogu kamp oli koos, siis saime hakata liikuma, et vaadata kus on Sannu tuba. Veel tutvustas ja näitas meile maju, kus miskit toimub. Küll eemalt, sest külastajatele on enamik asju keelatud, mis on arusaadav. Isegi asju oli seinte peal kinni kaetud, et siseinfo kuskile ei lekiks, mis on taaskord arusaadav.
Tuba üle vaadatud ja mõned maiustused/ külakost üle antud läksime edasi hoovi peale. Vaatasime ja tutvusime seal erinevate masinatega. 



Lõpuks oli kell 12.00 ja ees ootamas üks loeng ja ülevaade sellest, mis need poisid siis seal teevad, mis teinud, mis ees ootamas.

Üks igati tore ja selline ülevaatlik loeng. Näidati isegi ühte tabelit kuhu poole keegi mingil ajal liikuma hakkab. Mina sellest küll väga aru ei saanud, sest need tärminid, mis ta seal kasutas olid minu jaoks võõrad. Eks minu tegemata töö ka, et pole end 100% asjaga kurssi viinud. Aga see selleks. Peaasi, et meie sõdurpoiss sellest kõigest aru saab ja oskab mulle seletada kui küsin.
Täna oli juba nii vahva, et vastas meie küsimustele nii suure innuga ja ta teab, mida räägib.

Vahva ülevaade oli ka sellest, mis nad selle 7 nädala jooksul seal teevad kuni vande andmiseni. 1 nädala elasid sisse, 2 nädalal lähevad juba 1ks ööks metsa ning õpivad juurde uusi asju, 3ndal juba 2 ööks ja taaskord õpivad uusi asju, 4ndal juba 3 ööks ning 5ndal ja 6ndal 4 ööks, 7ndal nädalala on eksamid, lõpurännak, lõpurivistus. Iga nädalaga õpivad ja omandavad uusi teadmisi ja oskusi.
Kuu lõpus saavad nad juba ka koju.

Üks naljakas seik meenub ka kohe. Olen sellest küll kuulnud, aga kuidagi oli meelest läinud. Nii naljakas oli, et nad "lõid kogu aeg kulpi", kui keegi ajateenijatest vastu tuli. Algul oli see naljakas ja harjumatu, aga pärast olime juba nii harjunud, et heitsime selle üle juba oma pundiga nalja. 

Peale selle, et saime Sannule külla minna oli meil veel kaks toredat sündmust. Meie venna sai kaheksa kuuseks ning meie armsa Ketu emal ja isal on pulma - aastapäev. 

Kokku olime seal ca 3 tundi. Lõpuks hakkas meie Carola väsima ja kõht hakkas ka tühjaks minema. Nii otsustasimegi hakata kodu poole sättima. 



Enamik seltskonda läks Tapale sööme, aga meie otsustasime kodu asemel hoopis Rakvere poole kimada, sest Carola suutis magama jääda ja ei raatsinud teda üles ajada. 


Hommikul kaasa tehtud võiku maitses küll hea, aga väsimusest ei jaksanud seda lõpuni süüa

Rakveres käisime ennekõike söömas. Juba meile tuttavas kohas Berliini Trahteris, mis asub jalgrattaga poisi juures. 



Kõhud täis ja lapsed ka ärkvel, siis mõtlesime, mis edasi. Mõeldud, tehtud ja otsustasime linnuse juurde sõita. Käisime pulli juures ja siis jalutasime linnuse juurde, aga sisse ei läinud.
Kui aus olla, siis meil jäi karp lahti kui nägime sissepääsu hinda. 11€ täiskasvanu, 22€ perepilet. Mul ei ole kahju seda raha maksta, aga see hind on minu meelest ikka kolossaalne. Seekord otsustasime, et me ei lähe sisse. Teeme seda teinekord kui meie Vennake on ka natuke suuremaks kasvanud. 


















Linnuses käidud otsustasime kodu poole tagasi sõita. Kuid enne oli meil kindlasti vaja ka jäätist, mida Carola mangus juba Sannu juures olles. 
Põhjakeskuses tiirutatud ja mõnes poes šoppamas käidud tahtsime ühest putkast jäätist võtta, aga see pandi just nina ees kinni. Nii pidimegi Rimist jäätist ostma, mis poe ees pingil nahka pistsime. Jäätised otsas ja hakkasimegi koju sõitma. 

Nüüd istume kõik koos teleka ees ja vaatame laulupidu. 



Mõnusat pühapäeva õhtut ja saabuvat uut nädalat. 

Kommentaare ei ole:

Uue aasta maagilised mõtted

Täna kohe on nii ilus, haruldane ja omapärane kuupäev, mis kutsub kohe kirjutama ning oma mõtteid jagama. 02.02.2022, onju üks wonderful day...