neljapäev, 18. juuli 2019

Nagu ausalt..., aga lõpp hea, kõik hea.

Hommikust on saanud juba lõuna.

Etteruttavalt, et seekordne postitus on puhtalt emotsiooni pealt, mis algab ärevalt, aga lõppeb mõnusalt. 

Väljas on nii mõnus päikeseline, aga minu tuju on juba alla nulli viidud. Jah, põhjus ei ole midagi nii hullu, aga noo kui tehnika ikka ei taha sinuga koostööd teha, siis ajab ikka marru küll. 
Kuna meil täna uus tripp algamas, siis jätsin piltide laadimise tänasesse hommikusse, et saaks õhtul rahus kõik asjad lahti pakkida, pesta ja uuesti kokku panna. Plaan toimis 100%, aga täna hommikune plaan veab 100% alt. Nagu ausalt. See paganama arvuti ei olnud nõus mulle vajalikke asju käima jooksma 🤯. 
Usun, et nii mõnigi on teist tundnud seda tunnet. 
Proovisin, mis ma proovisin, aga tutkitki. Musununnu proovis ka, aga ka mitte essugi. Nagu ausalt noh. 

Kuna meie põhi arvuti otsustas meiega mitte koostööd teha, siis pidime Musununnu läpaka tööle panema, et digika mälukaart tühjaks saada, sest uued avastused ootavad avastamist. Jah, telefoniga saab ka teha, aga see pole see. 

Kuna mu plaan oli see postitus hommikul teha, sest olin juba suht vara üleval, aga näe läks hoopis teisiti. Esiteks ei tohi ikka midagi plaanida ja nüüd on kõik vastupidi. 
Kuna ma pilte toas laadida ei saanud, siis nüüd istungi autos läpakas süles ja kirjutan postitust telost, mitte läpakast. Jah, võiks netti läpakasse ka jagada, aga hetkel kasutan seda teisel eesmärgil. 

Nagu ma kirjutasin, siis plaane teha ei tohi. Kõik peab minema omasoodu, mida kinnitas ka tänane hommik. 

Peale selle, et need jamad olid, siis meie plaan kell 10.00 startida läks ka vett vedama, sest nimme otsustasid pudinad, et nad hakkavad koos “keevitama”, nagu mulle öelda meeldib. Õigemini, siis arvasid, et nutavad/jonnivad koos. Jaa see... on minu jaoks üks kõige raskemaid asju. Jah, see tundub võib olla virisemisena, aga emmed ja issid, kes sellega kokku puutuvad teavad, et nii kipub olema ka neil. 

Nüüdseks oleme juba hulka maad sõitnud ja tuju hakkab ka tõusma. Musununnu läpakas teeb minuga koostööd ning jorisevad Mõnglid on ka tuttu jäänud. 

Miks postitusel selline pealkiri? 
Põhjus väga lihtne. Ma sain täna öösel korralikult välja puhata, sest Venna magas terve öö. See on ikka mõnus tunne kui ei pea end kogu aeg üles ajama. 

Võib olla lapsed olid ise ka juba puhkusest väsinud ja tahtsid lihtsalt oma koju ja oma voodisse.

Nüüd teeme väikese lõuna Mäeküla kõrtsis, et jaksaks edasi liikuda ja päevale vastu minna.


Meie tubli reisuline, kes pidas end väga ilusti üleval

Päikest ja mõnusat neljapäeva.

Kommentaare ei ole:

Uue aasta maagilised mõtted

Täna kohe on nii ilus, haruldane ja omapärane kuupäev, mis kutsub kohe kirjutama ning oma mõtteid jagama. 02.02.2022, onju üks wonderful day...