Ärevad ajad

Hei-hei.

Täna natuke sellest eriolukorrast, millel ma väga peatuda ei taha ja siis hoopis natuke teistel teemadel.

See ei ole kellelegi uudis, et meil on hetkel eriolukord. Mõistlik on püsida kodus ning mitte väga kellegagi kokku puutuda. Püüame neid soovitusi ikka järgida, et seda asja siin natukenegi pidurdada. Vajaduse hoiame ka teatud vahemaad. Seda ka õues olles. 

Õues käime lastega ikka igapäevaselt ja ammutame nii palju värsket õhku ja päikest kui saame, sest muidu läheksime siin toas vist päris hulluks.

Kahjuks (samas suureks õnneks) käib meil issi tööl ja on reaalne viiruse kojutooja igal päeval. Kahjuks ei ole tal seda võimalust, et keegi tooks talle töö koju kätte. Ta peab ikka kohal käima ja seal oma asjad ära tegema. Õnneks neid kraaditakse igal hommikul ja kohe kui kraad näitab 37.0 , siis saadetakse koju. Seegi vähemalt mõistlik ja hea, et kaitsta end ja teisi. Kuigi jah, sel hetkel võib olla juba hilja. Ma siiralt loodan, et see siia meie külla ei saabu, kuigi kaitstud ei ole meist keegi.

Tõsiasi on see, et selline olukord tekitab meis kõigis ärevust, sest kõik me hoolime oma perest ja lähedastest, aga jah kahjuks 100% ei saa me end nagunii kaitsta. Poes on vaja ka käia ja võib olla vajadusel ka apteegis, kus võime selle nakkuse saada. Reaalne oht seda saada oma trepikojast on ka täitsa olemas. Ikka hirmus. Püsime kodus.

Muidugi ma ei trügi oma lastega hetkel ka kuhugi poodi. Seda teeb meil issi või kui tahan end natuke tuulutada, siis teen seda ise, aga seda täiesti üksi. Koju tulles vahetame kohe kõik riided ning desinfitseerime käed. Selle kasutamisega ei tohi muidugi hulluks minna, sest kasu asemel võime teha hoopis kahju, sest see tapab ära ka head bakterid.
Kasulikum ikkagi püsida kodus, et see olukord kiiremini laabuks ning vajadusel hoida piisavat vahet ja võimalikult palju liikuda nii, et kellegagi kokku ei puutu.
Ole Sinagi hea ja püsi kodus, et see jama kiiremini laabuks.

See koroona hetkel koroonaks. Sellest võiks kirjutada kohe mitu, mitu postitust, sest see on antud ajal väga aktuaalne ning seda uut infot tuleb kogu aeg peale. Oeh... keeruline ja samas väga kurb värk sellega. See kõik on meid mõjutanud ka natuke teisiti, millest kohe lähemalt.

Alustuseks teeb mind ja ka Carolat kurvaks see, et ta ei saa lasteaeda. Ta ikka ja jälle küsib Emme, millal ma saan lasteaeda minna? ja pean talle vastama, et praegu on lasteaed kinni ja me ei saa sinna minna, siis see vastus mõjutab teda ikka pisarateni. Ma nii igatsen oma lasteaeda, on ta vastus ning poeb mulle kaissu ja hakkab nutma kui ütlen, et praeguse olukorra pärast ei saa keegi lasteaeda. Kes teab võib olla ei saagi enam see õppeaasta lasteaeda. Oeh... teeb veits ikka kurvaks aga teha pole ka midagi. Riskima ma ka ei hakka, sest tema lihtsalt tahab. 

Kohati on ikka näha, et tal on meist juba siiber ja tahaks vaheldust. Jah, ma hoian teda juba kuu algusest saati kodus, mis ei oleks ka hetkel teisiti mõeldav. Aga jah... seegi teeb natuke kurvaks. Tahtmine kellelegi kas või külla minna on igapäevane. Kuna elame Andri vanematega ühes majas, siis paratamatult tahaks ta sinna minna aga ei saa. Oeh... taaskord üks raske olukord talle kui peame ütlema, et ei saa minna. Pisarad on väga kerged tulema. Võtta ära lapselt miski, millega ta on harjunud ja nüüd äkki ei tohi, on talle raske. Emana on mul teda sellisena väga kurb vaadata. Oeh... omalgi ei jää pisarad tulemata.

Õnneks on selle kõige juures veel üks suur pluss, et ta on harjunud õues käima ning hakkab peale hommikusööki end riide panema. Ta tahab olla praegu väga palju õues ja õnneks on see meil see võimalus olemas. 
Olen ikka 100% kindel, et üksi ei lähe ta maja eest kuhugi. Selles osas oleme võitnud üksteise usalduse. Alati kui ta kellegagi kuhugi läheb kas või Andri vanematega, siis küsib alati luba. Selles osas on ta ikka väga tubli, et ta omapead kuhugi ei lähe.

Õues käimine on meil ka igapäevane. Tore on veel see, et ta utsitab mind ja Anderit ka õue. Kui me peaks natuke kauemaks tuppa jääma, siis tuleb juba kontrollima, et kus me nii kaua oleme. Üks igati vahva ja tore sell see meie Carola, muidugi venna ka. Õnneks õues mängimist naudivad nad mõlemad. Vennale meeldib väga kiikumine, et jääb seal magama ja seda on juhtunud juba mitmeid ja mitmeid kordi.
Praeguses olukorras käime nii palju kui saame ikka õues, tuulutame tube ning teeme tubaseid toimetusi. Ahjaa, sellest nädalast on Carolal lasteaias nn. koduõppel. Õpetaja lisab eliisi asju, mida võiksime teha. Kirjutan mingi aeg natuke sellest ka. 

Täna oli meil näiteks nii vahva päev, et tegime (maalisime) lastega baktereid, panime kasvama munadepühaks muru (oleme vist hiljaks jäänud, aga ehk midagi ikka tuleb) ning tegime kaerahelbeküpsiseid. Peale lõunat uurisime ka, mis vahvaid ideesid, ülesandeid ja mõtteid on õpetaja meile eliisi jätnud. Ühed igati vahvad ja tubased tegemised. Mängisime ja õppisime ka ühe vahva sõrmemängu, mis Carola õpetaja meile õppimiseks jättis.
Homme püüame uurida pajutibusid ning midagi ka koos maalida ja meisterdada. Liigume õues ohutult ning püsime kodus.

Maalisime baktereid

Ahjusoojad

Muude jamade ja eriolukordade tõttu on peatatud ka meie trennid aidas, mis teevad minu meele ikka kurvaks. Jah, püüdsin enne live esitusi ikka tubli olla ning treenisin kodus, aga see pole see. Jaa, kodus treenimisel on ka omad plussid. Seda enam kui sul on kodus suured toetajad ja motivaatorid. Pean hetkel silmas oma pisikest tütart. Muidugi antud olukorras poleks ka muu variant mõeldav, sest tuleb püsida kodus ning leida muud lahendused.
Nüüd on õnneks meie treener Hedi kolinud ka live ülekannetele, mis teeb kodus treenimise taaskord ägedaks. Äge on veel see, et meie pisikesed pudinad teevad kaasa ning issigi vahepeal liigutab puusi 😊 ja jälgib, mis teen. 
Nüüd on olnud kaks live trenni. Eile õppisime juurde ka ühe uue soojenduse ning tantsu. Kui tehnika ja Internet alt ei vea, siis saab nii ka treenida. Homme on juba kolmas trenn. Nii, et on mida oodata.

Venitus

Nii, et püsime kodus ja teeme ikka natuke trenni, et hoida oma meele ja vaimu värske. Homme püüan Carolaga teha ka ühte lastele tehtud "Tooliaeroobika lastele" trenni, mille saatis meile meie armas Ketu. Kui Carola on alati nii tubli olnud ja püüab kaasa teha minu trenne, siis usun, et tal on põnev kui mina teen kaasa talle mõeldud trenni.
Kas teid huvitaks kuidas see meil läks?

Kahjuks jäävad ära ka mõned kaua oodatud sünnipäevad, sest kogunemine ja kokkusaamine on keelustatud. Eks tuleb tagantjärgi miskit toredat teha või siis lihtsalt ära jätta. 

See postitus on veninud juba nii pikaks ja nüüd on õige aeg sellele punkt panna.
Lõpetuseks veel mõned plussid ja miinused kodus treenimise puhul.

Koduse trenni plussid:
* saan valida treenimiseks endale sobiva aja,
* valin sellise trenni nagu ise tahan,
* saan kaasata teisi pereliikmeid ja motiveerida neid natuke liikuma,
* samas saan ka natuke viilida kui kõike ei jaksa,
* saan teha pausi sellisel ajal kui tahan,
* ei pea mõtlema, et kuidas mul see välja tuleb ja "kõik vaatavad",
* kui Musununnu on kodus, siis suudan nii trenni sisse minna, et ei pane tähelegi, mis mu ümber toimub. 

Koduse trenni miinused (kui olen üksi kodus koos lastega):
* tuleb arvestada ka lastega, kes sul ees siiberdavad ja tahavad ka osa võtte ning kaasa teha,
* tuleb teha vahepeal pause, et vaadata, mida väiksem teeb,
* mõnikord jääb ruumi natukene väheks,
* Internet võib hakata jupsima,
* peab tehnikat päästma, et poja seda alla ei tõmbaks,
* täitma kellegi soove.

Loodan, et Teil oli mõnus lugemine. 
Päikest ja järgmise korrani ning hoidke end ja teisi.