Lapsed pestud ja vannitatud, ning nüüd enne und üks väike hetk endale.
Mõtlesin, et kirjutan natuke meie vahvast nädalavahetusest. Pole sellist postitust juba ammu kirjutanud.
Reede oli meil täitsa tavaline tööpäev. Issi tõi Carola lasteaiast koju ja nii saatsime üheskoos perega päeva õhtusse.
Laupäeval käisime koos Carola ja tema vanaemaga vaatamas Sipsikut. Muidu poleks vast kaasa läinud, aga suur huvi selle vastu ajas ikka kaasa. Pean tunnistama, et see oli üks igati vahva ja tore tükk, mis tõi lõpuks natuke pisara silma nii mulle kui ka Carolale, kes istus mu süles.
Shoppasime veel natuke Musamäe keskuses ja lõpuks tulime koju.
Kodus ootas Carolat ees üllatus, milleks olid Sander ja Kreta, kelle tulekust ta midagi ei teadnud. Üllatus õnnestus, sest õnn tema silmis ja suul oli suur.
Sel korral oli meil plaan vaadata Sandri üllatuspeo videosid ja pilte, mis lõppes lõpuks igast piltide ja videode vaatamisega. Pean tunnistama, et see plaan oli ikka mega äge. Vaadates meie Carolat, kes oli alles nii tillu või kes oli tubli matkaja ja telkija, jne. Need meenutused olid ikka ägedad ning panid isegi natuke mõtisklema. Esiteks kui kiiresti kaob aeg ning teiseks iga video, mis algul tundub natuke imelik või naljakas, siis aastaid hiljem on see ainult üks hetk ja meenutus sellest toredast hetkest. Taaskord meeldetuletus, et peame ikka lastest rohkem videosi tegema, mida hiljem vaadata.
Üks igati tore ja vahva õhtu koos perega.
Täna oli meil taaskord nii eriline ja tore päev nagu see ilmgi, mis oli lihtsalt nii kevadine, päikeseline ja soe.
Hommik algas meil lilledega, mis kinkis nii Musununnu kui ka meie armas Sander. Hommikul olid meeles peetud kõik naised, kes said nii tulpe kui roose ja komme. Üks armas ja eriline hommik. Musununnu isa tõi meile ka lilled ning naabripoiss oli ka ühe lillekesega ukse taga. See oli lihtsalt nii vahva ja tore, kuidas naabripoiss ühe lillekesega ukse taga seisis.
Lõuna ajal sättisid lapsed ka end koju, mis tegi natuke meele morniks, sest nende minek teeb Carola alati natuke kurvaks ja mind ka. See on selline tunne, mida tunnevad need vanemad, kelle juures lapsed käivad harva ning sõidavad siis uuesti koju. Natuke selline tühjuse tunne või nii.
Koju me muidugi kauaks ei jäänud, sest meid ootas Andri tädi, kes pakkus kohvi ja natuke kooki. Selline tore pealelõunane hommikusöök. Nii mõnus oli sinna naasedes, sest aias oli nii palju ilusaid maikellukesi, mida näppasime ka natuke koju vaasi.
Mõnusad tunnid möödas, mõnusas seltskonnas ning lõpuks oli aeg koju tulla.
Peale selle, et meil oli igati tore hommik ning pealelõunane aeg tegi selle kõik veel toredamaks see, et käisin shindo venituses, kus pole juba kaks pühapäeva saanud. See oli just see, millest ma puudust tundsin ning vajasin. Kirss tordil oli just see, et kogu trenn oligi selline venitus, mida mu keha vajas. Ma suutsin end seal ikka nii välja lülitada, et tund möödus lausa linnutiivul.
Terve see nädalavahetus on olnud nii suur akude laadija, mis annab uue nädala algusesse nii palju head ja uut energiat.
Kahenädalane puhkus zumbast saab ka homsega läbi. Nii, et uuele nädalale lähen vastu suure ootusega ja mõnusa energiaga. Ühesõnaga on mida oodata, sest väljas on juba mõnusalt kevadine ning kõik läheb lihtsalt nii hästi.
Selle imelise nädalavahetuse lõpuks said mu silmad veel lugeda, et Sa ikku super naine. Selle jaoks ei ole lihtsalt sõnu kui hea tunde see minus tekitas.
Soovin Sinulegi ilusat algavat nädalat ja kiitke ikka neid, kes on seda väärt, sest õnn peitub väikestes asjades.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar