kolmapäev, 29. juuli 2020

Puhkuse esimene päev

Terekest mu armsad lugejad. 

Oeh... Viimasest postitusest on kohe ikka mega kaua aega möödas aga seda kõike ka sellepärast, et veedame palju aega lastega õues. 


Hommikud algavad meil söömisega, siis vahetame tubased riided õue omade vastu ja oleme seal kuni lõunauneni. Hetk kui nad mõlemad magavad on lihtsalt selline rahu ja vaikuse aeg. Nii saan lihtsalt olla ja aju puhata, et nende ärgates jälle kripsis-krapsis olla. Vahel kui õnnestub, siis tukun ka koos nendega.

Päevad lihtsalt kulgevad nii ruttu ja kiiresti, et ei saagi aru kui  hommikus on saanud õhtu või esmaspäevast reede ja reedest pühapäev. Kohe algab suve viimane kuu ja varsti peab minema tööle.

Kunagi mulle öeldi, et oota kui sa koolis enam käima ei pea ja hakkad  oma elu elama ning tööl käima, siis saad aru kui kiiresti aeg lendab. Jaa nii ongi, sest meie neljapäevane reis Eestis läks ka nii kiiresti, et ei saanud arugi. Nagu ka Tallinna loomaias, kus veetsime kokku ca. 5 tundi. 

Väike sissejuhatus asjasse tehtud ja nüüd siis lõpuks ka meie vahvast puhkusest.

Alustuseks olgu öeldud, et meil ei olnud mingit plaani paigas, et kuhu lähme, kuhu tahame minna ja mida näha. Plaanid sündisid kas uue päeva hommikul või eelmise päeva õhtul. Suuresti vaatasime ka ilma.
Pean tunnistama, et need planeerimata plaanid on ikka kõige paremad plaanid. 



Alustame, siis algusest ehk esmaspäeva hommikust. 


Hommik algas igas mõttes juba õige vara. Kell 6.00 oli issil juba äratus, mille peale silmad avasin ning mõtlesin, et kas tukun veel edasi või hakkan toimetama, et kõik valmis saaks, mis jäi eelmisel päeval tegemata. Otsustasin kiirelt viimase kasuks, sest kui vaja, siis autos saab ka natuke tukkuda.


Sel hommikul korjasin kiiruga kirsid ära, mis kividest puhastasin ning sügavasse panin. 
Koristasin veel kiiruga natuke, et naasedes ootaks ees puhas ja korras kodu.
Lapsed veel magasid ning nii saime veel rahus asju kokku panna, kohvitada ning pidada plaani kuhu minek. 



Ei saa ka mainimata jätta, et kõiki asju ei jõudnud pühapäeval kokku panna, sest mustikate puhastamine/ sügavasse panemine võtsid oma aja. Nüüd on õnneks nii moosi kui marjade näol talvevarud olemas, mida maiustada nii pannakate kui pudru peale. 




Kuna meil kuhugi kiiret polnud ja aja peale ka kuskil olema ei pidanud, siis startisime muretult ja rahulikult maja juurest alles kell 10.15 paiku. 


Esimene suund oli Pärnu, kus käisime 3xxxga Maximas, Kanpolis (selline odav pood, kus saab igast manti), Pärnu rand ja siis suund ööbimisse. 


Mõlemast poest saime ühtteist nii õhtuseks grilliks, näksimiseks ning mõned asjad ka koju. 
Pärnu ranna külastamise mõte oli meil ka korra peas. Seda enam, et ilm oli nii ilus ja soe. Igasugune jahutus ja veega möllamine kulus kõigile marjaks ära. 
Ei hakanud kuhugi mujale parkimist ka otsima. Maksime 5€, et saaksime sinna ranna äärde parkida, et lastega oleks lihtsam. Jah, see on tegelikkuses ikka hull nöörimine, mis teha. Tahad minna ja olla, siis maksa ning kedagi ei huvita kas oled seal tund, poolteist, viis tundi või terve päeva. Maksad ikka sama hinna. Otsustasime maksta selle summa, sest oleme puhkusel ja vahel arva võib. Hullem variant oleks olnud veel mingi trahvi maksmine. Aga see selleks. 
Jumal tänatud, et nii tegime ja sinna ranna lähedale parkisime, sest lapsed olid lõpuks ikka väsinud ja vennake ei jaksanud enam käia ka. 
Pärnust välja sõites nad juba magasid. 
Igati vahva ja tore seik mere ääres, kus lehvis küll punane lipp aga vesi oli soe ja puhas. 



Lapsed uuesti autos ja suund ööbimiskohta võis alata. Algul mõtlesime, et jääme mu venna juurde aga siis otsustasime, et ikkagi mitte, sest nii saame Lätile lähemale kui peaks otsustama sinna minna. 

Enne  sõitsime veel natuke Pärnu vahel kui võtsime suuna Kabli poole, kus veetsime meie esimese öö. 

Sinna jõudes saime omale sellise tee äärse koha, kus kõik meist möödusid aga see meid väge ei häirinud. Lapsed tundsid end vabalt ning vaatasid igat mööduvat. Mööduvad inimesed, koerakesed pakkusid palju huvi ja tegid pudinate meele rõõmsaks. 


Telk üleval oli aeg ka natuke süüa teha, milleks oli kiirelt valmiv supp, mida lapsed sõid õnneks suure isuga. Supp söödud oli aeg väikeseks magustoiduks, milleks oli jäätis, mille ostsime Kanpolist.

Ei saa mainimata jätta, et see 1tops  jäätist maksis 0,99€. Jaa... 0,99€ senti. See jäätis ei olnud just suurem asi oma maitse poolest, sest oli natuke lahja ja sellest tulenevalt ka teise maitsega. Muidu oli söödav ja maitses. Karamelli oma oli parem kui see teine.
Kuidas see nii kaua vastu pidas ja ära ei sulanud? Me panime selle külmakasti. Samas oli see natuke sulanud ja pehme, mida oligi kohe hea süüa. 






Laager üleval ja söödud ning oligi aeg minna mere äärde. Lapsed nautisid seda aega 100ga. Nad hullasid ja möllasid ning nautisid iga hetke vees ja liival. 


Õhtul nautisime päikeseloojangut. Lapsed mängisid taaskord liivaga ja meie nautisime vaadet ning lapsi, kes mängisid. Päike loojunud oli aeg tagasi telgi juurde minna, mis ei lõppenud niisama mere ääres asjade kokkupanemisega vaid vees käiguga. 
Vesi ise oli soe ja lapsed üsna liivased, siis loputasime nad veega üle ning läksime kohe telgi juurde ning panime nad kohe tudukatesse. 
Ise läksin ka kohe nende juurde. Issi pani veel viimased asjad kokku ja tuli ka meie juurde. 23.00 me juba kõik magasime.



Öö ise möödus rahulikult ja vihmata. Saime küll paar korda sellist seenekat, mis ei olnud ka imestada, sest siin pildil on näha, mis toimus meist natuke eemal. 




Selline vahva ja tore päev oli meie esimene päev Pärnus. Järgmises postituses juba meie teisest päevast, mis oli sama vahva ja veel toredam.


Uute seiklusteni juba homme.

Kommentaare ei ole:

Uue aasta maagilised mõtted

Täna kohe on nii ilus, haruldane ja omapärane kuupäev, mis kutsub kohe kirjutama ning oma mõtteid jagama. 02.02.2022, onju üks wonderful day...