Natuke emadepäevast

Heihopsti

Täna on olnud , siis meie päev, kallid emmed 👩.

Minu jaoks on see juba kolmas emadepäev, mis algas tütre kaisus tududes ning vennat oma voodis nohisemas kuulates.

Aasta tagasi ei oleks ma oodanud, et minust saab juba nii ruttu kahe lapse ema. Usun, et varsti, varsti ehk juba paari aasta pärast on oodata ka lisa. Olen ikka rääkinud, et kuna Musununnu nelja ei tahtnud ja mina kahte mitte, siis tuleb kolm. Kui Jumal mind sellega ikka õnnistab😊. Seda näitab aeg. 

Hetkel tunnen ma suurt rõõmu oma kahe pudina üle, kes pakuvad meile Musununnuga nii palju rõõmu ja lusti, mida saame jagada ka oma perega. See maagiline Internett on ikka hea asi. Klikk ja saad kõigiga jagada. Aga jah, olla kahe lapse ema on ainult rõõm ja uhkus. Nagu öeldakse, et lapsed on elu õied, siis nii see on.

Nagu ma alguses kirjutasin, siis minu emadepäeva hommik algas lapse kaisus ärgates ja teisel pool pojakese nohinat kuulates. Mis saaks olla veel parem kingitus? See ongi juba üks suur kingitus. 

Mine emadepäev sai tegelikult alguse juba teisipäeval kui Carolal oli lasteaias pisike emadepäeva pidu, mis oli väga armas ja vahva. Käisime seda kõik koos perega vaatamas. Kuna tegu oli pereüritusega, siis pakkusin Sannule ja Ketule ka, et kas tahavad vaatama tulla. Nad olid nõus, sest sellist pakkumist ei tule just igapäev.

Pidu oli igati vahva ja tore. Carola on küll palju puudunud, aga sellest hoolimata tegi kõike ilusti kaasa. Isegi minu juurde ei tulnud. Esines koos teistega. Laulis nii palju kui oskas, tegi liigutusi kaasa ja oli üldse väga püüdlik.
Üheskoos me isegi tantsisime natuke. Pidulik osa läbi, läksime õue pannkooke küpsetama. Õnneks oli õues ilus ilm ja kõik sujus hästi.
Sain Carolalt tema enda tehtud lillevaasi ning tema korjatud lilled, mis olid väga armsad.
Õhtul oli veel venna pisike pidu, mida tähistasime koogi söömisega. 

Minu kingitused 💕

Ahjaa... natuke nalja ka siia juurde. Kui vaasile oli kleebitud meie pere ja Carola kohe näitas, kes keegi on, siis küsimusele, et kes need kolm tüdrukut on, siis vastas, et ma ei tea. Mina ise naersin, et need on tuleviku beebid 😊.

Tulles tagasi nüüd tänasesse päeva, siis panengi kirja, kuidas meie päev kulges.

Algatuseks sain ühe korraliku peatäie nutta, sest mõtted liikusid meie Inglitele. Tohutu kurbus ja nutt tabas mind mõeldes oma õe perele. See kõik on lihtsalt nii ebaõiglane. Lapsed peaksid saama kaua oma vanematele öelda, et nad armastavad neid ning saama neid kallistada ja lilli viia, siis kui soovivad. Nad ei peaks neid viima hauale. Oeh... ärge, siis teiegi unustage oma lahkunud emadele küünal süüdata.

Hommik algas meil kohvi joomisega ja plaanide paika seadmisega. Me istutasime veel Vunksuga lillekesi, mida emadepäeva puhul kinkida. Minu Musununnud kinkisid mulle kuukinga, mille pilt oli üleval.

Lilled istutatud ja asjad koos hakkasime maale mamma juurde sõitma. Kinkisime talle ühed kuldsed kõrvarõngad, enda kasvatatud lille ja põõsad, mille marju saame tulevikus kõik koos süüa.

Istusime ja lobisesime taaskord maast ja ilmas. Sõime emme tehtud head kooki ja kohvi. Musununnu käis veel emmega Haapsalus asju ostmas, mida käe otsas on suhteliselt raske tassida. Üsna peale kolme jõudsid Sannu ja Marek ka, keda oli väga tore näha. Jutustasime niisama maast ja ilmast ning üsna varsti olid emme ja need ka linnast tagasi.

Vaarikakook

Käisime veel aiamaal emme taimi ning uut kasvuhoonet vaatamas. Mina muidugi vaatasin ja uudistasin, mis aias veel ilusat. No ja ma ei saanud ju neid ka pildistamata jätta. Kevad on ikka ilus aeg.

Seitsme ajal hakkasime koju tagasi kimama, sest Musununnu peab homme tööle minema. Veel enne seda käisime surnuaias, et viia küünal oma vanaemale. 

Nüüd istungi niisama diivanil ja naudin viimaseid tunde meie päevast ning nädalavahetusest, mis on olnud üks pidude rikas. 

Loodan, et teil oli ilus emadepäev.