Trummipõrin...üks väga vahva ja äge uudis

Heihopsit

Mõnusat laupäeva õhtut ja mõnusat olemist Teile, mu armsad lugejad.  

Minul on olnud igati vahva ja tore laupäev. Hetk tagasi ärkasin mõnusast tukust ja nüüd naudime koos perega laupäeva õhtut.

Algatuseks käisin laadal müümas, mis tuli minu plaanidesse ootamatult, aga olin ise väga rõõmus ja rahul. Nägin inimesi, keda ma muidu ei näe ja saime rääkida, kuidas läheb ning muust maast ja ilmas. Sain rääkida natuke endast, et kuidas meil läheb ja mis ma teen. Sain isegi kiita kordi, et olen ikka nii tubli, et suudan kõike seda käsitööd ja asju teha enda kahe lapse kõrvalt. See tegi kõrvale kohe pai ja andis palju motivatsiooni ja energiat juurde. 
Peale selle sain veel komplimente, et näen väga hea välja, mis tegi taaskord kõrvale pai. Asjad liiguvad tõesti nii õiges suunas.

Üks igati korda läinud käik ja vahvad tunnid. Seda enam, et saan teha seda, mis pakub mulle lusti, rõõmu, lõõgastust ning naudingut ja palju muud. 

Peale selle, et hommikupoolik oli tore ja vahva, ning teenisin lastele ka natuke taskuraha, siis on tänane õhtu olnud ka väga tore, sest meiega on ühinenud meie kallid lapsed.  Meile tulid külla Sannu ja Ketu, keda Carola juba ammu ootas.

Lapsed käisid ka laadal ja ostsid piparmündiga piparkoogitainast ning tegid siin piparkooke ja kaunistasid ka, mis pakkus Carolale palju lusti. Üks vahva piparkook sai päkapikule ka tehtud, kes homme ehk ikka tuleb. 

Õhtu tuleb kindlasti vahva ja tore, sest oleme end mõnusalt diivanile sättinud ning vaatame üheskoos multikat. Võib olla pühime mõnelt lauamängult ka tolmu maha ja mängime mõne vahva mängu. Eks seda näitab aeg. 

Üks kvaliteetne aeg koos perega, mida olen alati väga hinnanud. 

Aga nüüd on mul veel üks väga vahva ja äge uudis.

Trummipõrin...teen teatavaks ühe vahva asja.
See ei ole saladus, et homme on algamas advendiaeg ja jõulukuu. Jõulud on andmise ja kinkimise aeg. Sel puhul tahan kinkida ka mina Sulle ja su lähedasele midagi.
Kas kõlab põnevalt? Kõigest lähemalt juba homme. 
Vastukajas saad anda ka oma tagasiside. Jäädes täitsa anonüümseks.

Mõnusat laupäeva õhtut.
Loodan, et see on sama tore ja vahva ning perekondlik nagu mul, mis teeb mulle alati palju rõõmu. 

Uudistavad lund

Natuke loba siit ja sealt

Tere hommikust.

Kui kõik see mees magab ja meie tubli issi on juba ammu tööle läinud ja minul peas miljon mõtet, siis ongi õige aeg end vara üles ajada ja natuke kirjutada. 

November hakkab kohe, kohe läbi saama ja ees on ootamas minu sünnipäevakuu, jõulukuu, advendikuu jne. Igatahes üks igati vahva ja põnev kuu. Ootan seekord seda eriti, sest toimumas ja nii palju vahvat ja toredat. 

November ise on olnud isegi igati okei. On olnud mõningasi tagasilööke, aga üldiselt on olnud väga okei kuu. 

Kõige lahedam on see, et ma olen olnud väga tubli trennis käia. Nädalas püüan ikka korra või kaks käia. Nüüdseks olen proovinud kangoo jumpi, zumbat, jumpingut ja shindo venitust ja eneseabi. Kõik need trennid vist on kergesti Internetist leitavad, aga viimane on selline vaikne tund endale, mis põhineb Jaapani vanadele traditsioonilistele venitustele ja lõdvestusharjutustele, mis aitab kehal energiablokeeringutest vabaneda ja seeläbi oma tervist ja elukvaliteeti parandada.
Mulle see viimane ka väga meeldib, sest vahel on vaja ka oma lihased uuesti pikaks venitada, mis on trenni tehes justkui lühenenud. 
Teised trennid on ka muidugi ägedad ja kindlasti hakkan vahelduse mõttes neis käima. 
Kas Sind huvitaks, kuidas mul seal läheb?

Tore on tulla koju kui sind oodatakse ja küsitakse. "Emme, kuidas trenni oli? Emme, kuidas sul trennis läks?"
Carola on mu üks suur motivaator. Vahel tuletab mulle kodus meelde, et emme trenni aeg. Ise samal ajal oma käele koputades nagu näitaks kella.

Peale selle, et olen ilusti trennis käinud ja söömine on ka juba enamvähem paigas, siis peale selle on toimunud veel mõningasi vahvaid asju. 

Novembri alguses sai meie pojake aastaseks. Aeg kaob ikka kiiresti, mis teeb natuke kurvaks, sest beebist pole enam haisugi. Nüüdseks on meil üks igati tragi, kõndiv ja viie hambaga  pojake, kes toob igasse päeva nii palju rõõmu ja lusti. Palju pakub huvi suurem õde, keda saab juba 100ga kiusata ja nututada. Ükspäev tuli Carola mu juurde ja nutab. Ma, et mis juhtus? Venna tutistas mind ja ta ei lasknud lahti kui ma ta talle ütlesin, et lase lahti. Poja jagab talle ka lahtise käega hoope siia ja sinna või siis võtab tal lihtsalt juustest kinni ja sikutab. Ühesõnaga üks paras tegelane. Ma juba kujutan ette, mis siin varsti saama hakkab kui mõlemad karjuvad valust, sest tegid üksteisele haiget. 

Siinkohal küsimus Teile, kas Teid huvitaks väike ülevaade Anderi sünnipäevast koos dekoratsioonidega, mis tegin selleks puhuks? Võite mulle kirjutada või jätta kommentaari ka siia postituse alla. Ühesõnaga andke märku. Etteruttavalt, et jagada oleks muidugi palju ja seda koos piltidega. 

Peale selle, et meil olid siin mõned sünnipäevad olen saanud tegeleda ka natuke loominguga. Kes mu Instat jälgib, siis teab, et tegime siin Carolale lasteaeda ühe väikese näituse, mis tuli igati vahva ja tore. Näituse teemaks oli "Käbi Võlumaailm". 

See nädal on Carola ilusti lasteaias ka käinud ja venna kõrvalt olen saanud tegeleda ka muude käsitöö asjadega.
Olen teinud suurel teinud helkureid, mida lähen homme Harjumaa muuseumisse Andresepäeva laadale müüma. Etteruttavalt, et sel aastal pidi olema palju müüjaid. Tule sinagi kaema, mis seal müüakse. On ka mõned karbid ja võtmehoidjad. 

Niimoodi pussades mööduvad meie päevad

Üle pika aja käisime kogu perega maal mu ema juures, mis oli üks vahva nädalavahetus. Reede õhtul jõudsime sinna. Mina käisin korra oma sõbrantsi juures ja siis uuesti koju, sest emmele oli külla tulnud külaline, kes on mulle nagu tädi eest. 

Laupäevaks oli meil kindel plaan, et lähme Haapsalu, et äkki saan omale sünnipäevaks uue kleidi, aga tutkitki. Selle eest sain uued kingad, mis tekitasid juba elevust. Kõlab nagu, et ala ma sain selle maitsva kommi ja olen nüüd nii elevil, aga nii oligi. Igatahes ost sai tehtud ja mina rõõmus ning üks mure vähem. 

Ahjaa... saime seekord Musununnuga täitsa kahekesi käia ja olla, sest meie armsad Ketu ja Sannu ning Maku jõudsit just sel ajal kui hakkasime sättima. Nii ma siis küsisingi, et äkki on nad nõus neid vaatama. Ennekõike vennat, sest Carola on juba nii suur, et tal vaja lihtsalt silm peal hoida. Ta teeb ja toimetab ise. Ühesõnaga jah, nad oli nõus ja nii saimegi minna kahekesi. 
Carola ja Ketu tegid ka piparkooke, mis olid nii head ja maitsvad. Carola jaoks oli kaunistamine põnev, aga ühel hetkel tüdines ja sinna need jäid, sest kui Sannu ja Ketu ikka platsis, siis ei saa ju nende tähelepanu kasutamata jätta. 
Laupäeval tähistasime tagantjärgi emme sünnipäeva, mis kestis poole ööni. Tore on vahel lihtsalt niimoodi olla ja jutustada. Seda enam, et lapsed tudusid ka ilusti. Magama läksid küll hilja, aga vähemalt magasid ilusti. 

Proovis esimest korda piparkooki

Laupäeval käisin koos Carolaga sõbrantsil külas ja voilaa. Tema, kes ta algul oli nii häbelik ja vaikne ei tahtnud minuga pärast enam koju tulla. Jah, lugesid õigesti. Ta tahtis sinna mängima jääda. Mõtlesime, et proovime ja vaatame, kuidas ta on ja jääb. Kusjuures ta jäigi väga ilusti ja mängis seal mitu head tundi. Sõbrantsi sõnul oleks ta veel seal mänginud :). Igatahes see oli täitsa esimene kord kui ta niimoodi ilma minuta teiste laste juurde mängima jäi, keda ei näe nii tihti. Tore oli vaadata kui ära hakkasime tulema, siis ta kallistas neid ja ütles, et varsti näeme. Koduteel rääkis, et tal on uued sõbrad. Tema jaoks üks kvaliteetaeg omasugustega, mis sobis kolmele lapsele hästi, sest maha sai peetud ka kinoõhtu. 

Siin eelmine nädal oli vennake hästi viril ja joril. Magama jäämine ja magamine oli mega kehva. Natuke magas, siis jälle üleval või nuttis. Ühesõnaga olid ühes hullud päevad. Nüüd esmaspäeval ta suud uurides tuli välja, et meil on üks kikuke väljas. Voilaa... üllatus nii mulle kui Carolale, kes tahtis uudist kohe issile teatada. 

Praegu veel kõik see mees magab ja mina saan teha omale ühe hea kohvi ja sukelduda oma pärlitesse ning hakata midagi looma. 

Võtmehoidjad

Selline kaos on tavaline

Vast saigi kõik kirja, mis tahtsin. Igatahes on see kuu olnud igati vahva ja tore ning toimekas. 

Nüüd ongi õige aeg otsad kokku tõmmata ja soovida Teile mõnusat reedet, ning ootama jääda Teie vastuseid mu küsimustele. 

Kui hirmul on suured silmad

Täna on lihtsalt...

Täna on lihtsalt kuidagi selline ärev ja põnev päev. Seda muidugi heas mõttes. 
Algatuseks tegin algust oma pisikese sünnipäeva planeerimisega, mis on küll alles järgmine kuu, aga varakult tuleb peale hakata, et kõik saaks nii valmis nagu plaanin. Kuigi ajalugu näitab, et ükskõik millal sa asjaga peale hakkad või alustad, siis jääb ajast alati puudu. See on alati nagu aamen kirikus.

Aga ma ei tahtnud üldse sellest kirjutada, vaid hoopis sellest, kui "kõva mutt" ma olin ja astusin oma mõtetest välja reaalsusesse. Mis jutt see on? Kohe saad sellele vastuse. 

Oma mõtetes oleme alati "kõvad tegijad", aga tegelikult ei ole me enne keegi kui ei ole seda mõtet teoks teinud. Nii ka mina. Oma mõtetes olen plaaninud kordi ja kordi, et pean end toast välja ajama ja trenni minema.

Ühesõnaga ma otsustasin oma trenniriietelt "mega paksu" tolmukihi maha pühkida ja vedada end trenni. Jah, Sa lugesid õigesti. Mõne inimese jaoks on trenni tegemine igapäevane asi, nagu näiteks suitsu tegemine, prillide kandmine või mõne muu asja tegemine. Minul sellega kahjuks nii suurt sidet pole. Aga igatahes...

Ma olen juba ammu vaadanud ja uurinud ühe trenni kohta, mis toodigi täna "koju kätte" ehk minu kodust mõne kilomeetri kaugusele. 

Selleks trenniks on Kangoo jump. Googeldades saate selle kohta rohkem lugeda, aga lühidalt on see liikumine muusika saatel spetsiaalsete vedrustustega jalatsitel. 

Ma olin algul ikka natuke hirmul. Kodus oli ikka väike ärevus ja põnevus sees. No, et kuidas see ikka on, kas jalatsid on ikka mugavad ja head, ning kas ma pean seal ikka vastu ja võhma jätkub. Nagu ikka iga asi on uus ja natuke hirmutav. 

Aga... asjatu, sest see kõik oli lihtsalt nii hullult äge ja vinge. 

Algul tasakaalu leidmine ja kõndimine olid harjumatud. Sealjuures tuli meeles pidada, et samas pead kõndima ja seisma nagu daam. Natuke keerukas meeles pidada, sest püüdsin ju püsti jääda ja kõndida. Lõpuks oli see kuidagi kehas ja trenn võis alata.
Nii nagu trenni ülesehitus ikka , et alustuseks väike soojendus, siis harjutuste õppimine, kõik harjutused koos, lõpetus ja venitus.
Kõige raskem oligi vast see kui kõige õpitu kordamisele läks. Jaa seda mitte aeglases tempos.
Püüdsin ikka kõike ilusti kaasa teha, aga vahel oli ka tunne, et ei jaksa ja võtsin natuke vabamalt ja mõtlesin, et kui tervet ei jaksa, siis tee pool. Nii tegingi. Liikusin kogu aeg kaasa, aga väikeste muudatustega.
Kord läks rütm sassi või mõte uitama ja oligi asi vussis, aga ma ei lasknud end sellest heidutada. Mind ei huvitanud, mis teised sellest arvasid, et seal vusserdasin või tegin pool, sest ennast peab ju hästi tundma. Ja seda ma tundsin. Võhmaga oli ka kõige kiiremal ajal ikka natuke jamasti, aga tegin kõik kaasa ja loobumise mõtet polnud kordagi. Jah, ma ei teinud raskemal hetkel kõike maksimaalselt kaasa, aga ma liigutasin ja tundsin end hästi, mis peabki ju fann olema.

Õpetaja oli ise nii mega äge ja energiline, et lihtsalt ära minemine või kuhugi seina äärde seismine ei tulnud kõne allagi. 

Lõpuks oli see kõik seda väärt, et pühkisin riietelt tolmu ja ajasin end toast välja. Kõik oli ikka nii paganama mõnus ja äge. Vastuvõtt uksel ja see trenn, mis pani higi igalt poolt voolama ja näo õhetama. Kõik oli lihtsalt nii mõnus ja tunne oli ka mega. Olen lihtsalt 100% rahul. Lõpuks ütles veel treener ka, et olid mega tubli. Ja vahepeal nende südamekeste jagamine, mis kätega tegi, andis nagu funki ja energiat veel rohkem juurde. 

Üks täiega mõnus tund ja trenn ainult mulle, mida plaanin kindlasti ka edaspidi kas või kord nädalas ainult endale võtta. 

Õnnelik mina

Mõnusat reedet.

Õnneks piisab natukesest

Hommikus, 

Kell on alles mega vähe ja mina juba üleval. 

Saatsin oma Musununnu ilusti tööle ja pugesin ise sooja teki alla tagasi. Eriline naine ikka, onju😁. 
Kuna Carola ei ole nõus mingitel põhjustel oma toas magama, siis magab temagi meie toas. Hetkel on nii mõnus kuulata enda ümber nohisevaid lapsi. Vennake küll just natuke nuttis, aga magab mõnusalt edasi🙏🏻💗. 

Täna kirjutangi natuke sellest kui õnnelik emme ma olen, sest õnn peitub ju väikestes asjades. Täna on kolmapäev ja meie poja on maganud juba kolm ööd megaaa ilusti. Thuithuithui...  Ma ei ole pidanud öösel ärkama, et teda rahustada, toita, kaisutada või mõnda muud trikki tegema. Ta on meil algusest peale üks mega supper tuduja olnud, nagu ta õdegi. Jah, tuleb ka ette öid, kus olen hullumise äärel või uni on nii meeletu, sest magamine on olnud napp. Nii on ka kogu ülejäänud päev pees, sest pole jaksu ja tahtmist midagi teha. See kõik käib vanemaks saamise juurde ja kaob sama kiirelt nagu beebidki, kes kasvavad iga päevaga aina tublimaks ja tragimaks. 

Päeval kahe lapsega tegelemine on ka paras tegemine. Küll tahab üks midagi, siis teine, siis jälle esimene ja siis jälle teine. Niimoodi kordi ja kordi. Lõpuks kui nad ka päeval magama jäävad on supper. Natuke pausi ja vaikust on vaja, et päev ikka valutult õhtusse veeretada. 
Pean ausalt tunnistama, et isegi see aeg kui Carola on lasteaias on natuke nagu puhkus. Seda ennekõike sellepärast, et vennake saab rahus omi asju teha ja toas on natuke vaiksem ja muidugi kord😁. 
See ei tähenda nüüd seda, et saadan ta jalust ära ja plaksutan käsi, et sain lapse jalust. Eii kindlasti mitte. Seda tunnet ja mõtet mõistavad vast kõige paremini need, kellel on lapsed. 

Ma olen mega õnnelik selle üle, et Saatus kinkis meile meie poja, kes on meid palju õpetanud. Nüüd kui ta on meil juba aastane ja igati tubli ning tragi... 
See on lihtsalt nii vahva ja äge, kuidas nad juba õega püüavad koos mängida. Hetkel on see küll pigem kõrvumäng, sest mõlemad ajavad omi asju, mis ongi normaalne. Jah, eks nad kaklevad ka ja nuttu, kisa ning riidu on omajaga, aga koos mängimine ja naermine kaalub selle kõik 1000% üle. 

Olen mega õnnelik selle üle, et mul on nii tublid lapsed. Eriti rõõmsaks teeb see, et vennake on lasknud meil ilusti magada. Jah, öösiti tegelen mina pigem lastega, et Musununnu saaks magada, sest vaja ju tööl käia. Puhanuna on seda 100x kergem teha kui väsinuna. Nagu me teame, siis ka puhanud emme on 100x tublim ja tragim. Nii ka mina.


Mõnusat päeva. 

Isadepäevast

Täna on Teie päev,

sest on ju isadepäev.

Täna tähtsamad te olete,

sest on just Teie päev. 

Saate palju musisid, kallisid,

sest olete nii kallid. 

Kõike seda Teile jagavad,

Teie armsad pudinad.

Meil on olnud üsna kiired ajad ja tänagi oli üks toimekas päev, sest on ju isadepäev.
Nii tahangi kirjutada natuke meie issist, kes on meie pere kuningas.

Kahjuks ei saa mina täna soovida ilusat isadepäeva oma isale, sest temast on saanud Ingel. Kindlasti vaatab ja hoiab ta meid seal üleval, et meil oleks kõik hästi.
Süüdakem koos minuga küünal just nendele issidele, kes valvavad meid pilvepiirilt. 
Kuid minu elus on ristiisa, kes on mulle sama kallis ja tähtis kui oli mu oma isa. Ta on alati olemas kui ma teda vajan nii nõu kui jõuga. 

Nüüdseks 3,2 aastat tagasi said meist lapsevanemad ja minu kallimast, issi Andri. Eelmine aasta samal ajal sai temast teist korda isa. See aeg on olnud nii vahva ja tore. Vaadates teda hoidmas ja kallistamas meie lapsi on võrratu. Ta on ISSI suurt tähtedega, sest ta on meie pere täht. Ta on isaks loodud ja ta saab suurepäraselt meie pudinate hoidmisega hakkama. Usaldan teda iga hetk ja olen mega õnnelik, et ta on valinud endale just minu ning meie lapsed just tema omale isaks. Ta on lihtsalt supper. 

Tema isadepäev sai alguse juba neljapäeval, sest käis esimest korda oma kahe lapsega lasteaias isadepäeva peol, mis oli igati vahva ja tore. Eelmine aasta samal ajal sai temast teist korda isa ja oli meie tütrekesega meie juures haiglas kui sündis meie teine laps.
Sel neljapäeval nad veetsid koos aega nii tantsides, mängides, kokates ning meisterdades. Need on ka asjad, mida nad teevad ka kodus. Jah, seda aega on vahel raske leida, sest issisid on üks, aga lapsi kaks, kes tahavad ta tähelepanu ja lähedust. Nii tore, et lasteaias said nad seda kõike teha üks ühele, sest oli nende aeg. See oli kvaliteetaeg neile kahele, mida emme ja venna kõrvalt vaatasid ja jäädvustasid.

Täna hommikul oli meil tema ja laste aeg. Lapsed ronisid talle voodisse kaissu, kaasas ühed pisikesed kingitused, mis tegime koos lastega, mis kulgesid naeru ja nutuga, sest venna ei olnud nõus oma käsi ja jalgu värvima. Läbi suurte pisarate saime selle siiski tehtud. 

Tänane hommik oli eriline, sest lapsed kaisutasid, kallistasid ja kiusasid oma issit. Jah, me lapsed poevad talle tavaliselt ka kaissu kui issi on kodus. Seda juhtub pigem nädalavahetusteti, sest issi läheb hommikuti alati enne ära kui meie ärkame. 

Küsides issi Andrilt, mis ta tundis kui lapsed talle kaissu pugesid ja kingitused üle andis? Vastas ta nii: "Mmm...tore oli. Lõbus ja lahe". Vastus küll napisõnaline, sest need on ju mehed, aga emotsioon oli siiras. 

Meie laste issi on üks ääretult vahva ja tore tüüp. Ta ei löö risti ette ühegi asja ees. Ta on alati olemas kui lapsed teda vajavad või soovivad temaga aega veeta. 
Meie issi pingutab palju nii minu kui ka meie laste nimel, et meil oleks kõik olemas. Ta on meie tugi igal ajal ja hetkel. 

Meil on parim issi, sest üheskoos oleme palju üle elanud ja sellest hoolimata on ta meie kõrvale jäänud. Ta on meile õpetanud, kuidas raskustest hoolimata jääda iseendaks, ning lüüa elus läbi. Ta õpetab oma kannatlikkusega palju nii mulle kui ka oma lastele. Selleks, et miski valmis saaks tuleb olla kannatlik. Ta hoiab ja toetab iga hinna eest oma pere, sest see on tema suurim aare. Ta annake meie eest kõik, mida peabki üks issi tegema. Ta on meie lõvi, kes kaitseb ja hoiab meid. 

Küsides praegu Carola käest, milline on meie issi? Vastab ta nii: "Tal on kroon. Talle meeldivad kommid ja jäätis. Talle meeldib meiega mängida. Ta otsib oma taskulambiga oma töökohta. Ta on kunik (kuningas) ja tal on võlukepp ning tal on kingad jalas. Aitab küll, ma rääkisin juba nii palju oma issist". 

Eile kui ma ta käest küsisin, milline on meie issi, siis vastas ta nii. "Minu issil on hästi pikad juuksed ja ta on helepruun. Ta on hästi ilusa krooniga ja ta peab muutuma poniks, kellel on lokid. Ta tahab minuga mängida, laulda, teatrit teha. Minu issi oskab plaksutada, mängida. Talle meeldivad kommid. Mulle meeldib koos issiga meisterdada, teha palju nalja, lõigata, kokata, raamatuid vaadata". 

Lasteaias kirjeldas Carola oma issit nii. "Minu issi töötab uues kohas. Ta on hästi, hästi helepruun. Ma mängin temaga ja räägin temaga igasuguseid juttusid. Talle meeldib sibula kontsert. Issi nime ma ei mäleta".

Peale issi on meie laste elus ka üks väga vahva vanaisa, kelle kohta ütles Carola nii: "Minu Sassal on binokkel ja ta otsib. Ta otsib pimedas töökohta. Minu Sassa näeb välja hästi helepruun. Ta küsib mu käest, millal me tuleme? Talle meeldib vahest laulda, lalalalaaaa..., mängida koos minuga, rõõmustada, meisterdada ja kokata. Talle meeldib nutta. Mulle meeldib Sassaga iga päev keerutada, laulda, mängida bussi mängu, kustutada. Ma armastan oma Sassat". 

Nõustun Carolaga, sest on näha, et Sassa on tema elus üks väga, väga tähtis ja oluline tegelane nagu tema issigi. Võib vist öelda, et ta on 100ga oma vanaisa fänn.

Lõpetuseks ühed Carola sõnad, mis ta eile issi kohta ütles:
"KALLIS ISSI, OLED MEILE KALLIS. ISSI, SA OLED MEILE ARMAS".

Nõustun 100% Carolaga mõtetega ja olen temaga nõus, sest meie issi ongi meie pere kuningas. Ta on meie laste jaoks lihtsalt nii eriline ja tähtis, sest ikka ja jälle kui issit ei ole küsib ta, kust ta on? Soovides issile ilusat tööpäeva või küsides, millal ta töölt tuleb, näitab seda, et ta on talle kallis. Vennake oskab ka oma ootust ja emotsiooni näidata kui teeb sellist häält nagu ahmiks õhku ja hüüaks õsss.
Mainimata ei saa ka jätta, et ta hellitab oma lapsi kõigega. Nagu ka Carola ütles, et issile meeldib magus ja jäätis. Nii on ka meie issiga. Ta oskab olla nendega karm, aga samas on sama pehme ja magus nagu üks hea ja kohev jäätis. 

Meil on maailma parim issi, keda võib oma lastele tahta.

Minu kuningas oma printsi ja printsessiga 

Vot nii kreisilt rõõmsad ja naljakad me olemegi.
Emotsioonid loevad.

Minu ristiisa ehk isa, meie kallite pudinatega.

Küünlavalgus ainult talle

Hingelt hingele

Hei, hei

Täna, siis üks väga kiire ülevaade eilsesse päeva ja natuke ka emotsioone. 

Märkamatult on kätte jõudnud juba selle aasta eelviimane kuu. 

Toas on kuulda ahju praksumist ja akna taga vihma tilkumist ning vaikust. Jah, meil on toas hetkeline vaikus. Carolat ei ole  ka veel kodus ja venna magab. 

Nii kasutangi juhust, et panna kirja natuke eilsest päevast, mis oli lihtsalt nii vahva ja tõesti hingedepäevale kohane. 

Alustuseks käisin ma reedel vaatamas ühte pisikest beebipoissi ja eile ühte beebitüdrukut. Need pisikesed ilmakodanikud on ikka nii nunnud ja armsad. Kohe tuli selline tahtmine, et tahaks omale ka. Aga eiii Marve, sellega peab natuke ootama, aga tulemata ta kindlasti ei jää. Iga asi omal ajal.

Eile esimest korda võttes sülle peagi kuuseks saavat beebit. See tunne oli lihtsalt nii mõnus. Nooo... see beebi lõhn ...mmmm ...see on lihtsalt supper. Esimesest silmapilgust sain ka kohe naeratuse, mis oli lihtsalt nii nunnu. Samal ajal kui oma kaks pudinat mängisid ja seda pisikest süles hoidsin mõtlesin, et nii vahva, et nendele toimetavatele asjapulkadele sünnib kaaslasi juurde, kellega koos kasvada ja lollusi teha.

Lõpuks hoides ühes käes vennat, teises pisikest beebit ja lõpuks tuli Carola ka veel asjatama ning pisikest paitama. See tunne oli lihtsalt nii mega.

Hetkeks tundsin, et olen ema kolme lapsega. Mõnele võib olla naljakas, et kuidas saab nii tunda, aga nii ma end tundsin. Ema instinktid. Klapp esimesest silmapilgust💕.

Tore pärastlõuna mööda saadetud ootas meid ees üks hingedepäeva kontsert. Seda Kumna Kultuuriaidas ja esinejaks Tõnis Mägi. See oli tõesti üks hingedepäevale kohane kontsert. 

See soe ja hubane hõng aidas, ning Tõnis oma olemusega, vabadusega ja olemisega, see on kirjeldamatu. See kõik oli lihtsalt niivõrd supper. Su kõrval on veel inimene kellega sa saad jagada igat hetke ja kogu seda olemist. See kõik oli lihtsalt niivõrd supper, et sõnadesse on seda raske panna. Seda enam, et igaüks sai esitada soovilugusid. Poolteist tundi läks nagu niuhti. Igat hetk, sõna, laul ja lihtsalt seal olemine, oli nautimist väärt. 

Need väikesed jutukesed iga laulukese ette, mis pani ennestki mõtisklema. Pisaradki ei jäänud tulemata, sest oli ju siiski hingedepäev. 

Oeh... see oli lihtsalt nii supper igas mõttes. 

Seda enam, et saime kontserti nautida kahekesi.

Lapsi vaatas meie armas Liisu, kes sai nendega ilusti hakkama. Meil on ikka vedanud, et vahetevahel saame oma pudinaid jätta kellegi hoolde. 

Päeva lõppedes käisime ka surnuaias, et meeles pidada meie Ingleid. 

Koju jõudes ootasid meid ees aga meie oma armsad Inglikesed, kes meile vastu tulid. 

Ilusat pühapäeva ja hoidke neid, kes Teile kallid. Vahepeal ikka öelge seda ka neile, sest see toob südamesse soojust.