Kui kõik see mees magab ja meie tubli issi on juba ammu tööle läinud ja minul peas miljon mõtet, siis ongi õige aeg end vara üles ajada ja natuke kirjutada.
November hakkab kohe, kohe läbi saama ja ees on ootamas minu sünnipäevakuu, jõulukuu, advendikuu jne. Igatahes üks igati vahva ja põnev kuu. Ootan seekord seda eriti, sest toimumas ja nii palju vahvat ja toredat.
November ise on olnud isegi igati okei. On olnud mõningasi tagasilööke, aga üldiselt on olnud väga okei kuu.
Kõige lahedam on see, et ma olen olnud väga tubli trennis käia. Nädalas püüan ikka korra või kaks käia. Nüüdseks olen proovinud kangoo jumpi, zumbat, jumpingut ja shindo venitust ja eneseabi. Kõik need trennid vist on kergesti Internetist leitavad, aga viimane on selline vaikne tund endale, mis põhineb Jaapani vanadele traditsioonilistele venitustele ja lõdvestusharjutustele, mis aitab kehal energiablokeeringutest vabaneda ja seeläbi oma tervist ja elukvaliteeti parandada.
Mulle see viimane ka väga meeldib, sest vahel on vaja ka oma lihased uuesti pikaks venitada, mis on trenni tehes justkui lühenenud.
Teised trennid on ka muidugi ägedad ja kindlasti hakkan vahelduse mõttes neis käima.
Kas Sind huvitaks, kuidas mul seal läheb?
 |
| Tore on tulla koju kui sind oodatakse ja küsitakse. "Emme, kuidas trenni oli? Emme, kuidas sul trennis läks?" Carola on mu üks suur motivaator. Vahel tuletab mulle kodus meelde, et emme trenni aeg. Ise samal ajal oma käele koputades nagu näitaks kella. |
Peale selle, et olen ilusti trennis käinud ja söömine on ka juba enamvähem paigas, siis peale selle on toimunud veel mõningasi vahvaid asju.
Novembri alguses sai meie pojake aastaseks. Aeg kaob ikka kiiresti, mis teeb natuke kurvaks, sest beebist pole enam haisugi. Nüüdseks on meil üks igati tragi, kõndiv ja viie hambaga pojake, kes toob igasse päeva nii palju rõõmu ja lusti. Palju pakub huvi suurem õde, keda saab juba 100ga kiusata ja nututada. Ükspäev tuli Carola mu juurde ja nutab. Ma, et mis juhtus? Venna tutistas mind ja ta ei lasknud lahti kui ma ta talle ütlesin, et lase lahti. Poja jagab talle ka lahtise käega hoope siia ja sinna või siis võtab tal lihtsalt juustest kinni ja sikutab. Ühesõnaga üks paras tegelane. Ma juba kujutan ette, mis siin varsti saama hakkab kui mõlemad karjuvad valust, sest tegid üksteisele haiget.
Siinkohal küsimus Teile, kas Teid huvitaks väike ülevaade Anderi sünnipäevast koos dekoratsioonidega, mis tegin selleks puhuks? Võite mulle kirjutada või jätta kommentaari ka siia postituse alla. Ühesõnaga andke märku. Etteruttavalt, et jagada oleks muidugi palju ja seda koos piltidega.
Peale selle, et meil olid siin mõned sünnipäevad olen saanud tegeleda ka natuke loominguga. Kes mu Instat jälgib, siis teab, et tegime siin Carolale lasteaeda ühe väikese näituse, mis tuli igati vahva ja tore. Näituse teemaks oli "Käbi Võlumaailm".
See nädal on Carola ilusti lasteaias ka käinud ja venna kõrvalt olen saanud tegeleda ka muude käsitöö asjadega.
Olen teinud suurel teinud helkureid, mida lähen homme Harjumaa muuseumisse Andresepäeva laadale müüma. Etteruttavalt, et sel aastal pidi olema palju müüjaid. Tule sinagi kaema, mis seal müüakse. On ka mõned karbid ja võtmehoidjad.
 |
| Niimoodi pussades mööduvad meie päevad |
Laupäevaks oli meil kindel plaan, et lähme Haapsalu, et äkki saan omale sünnipäevaks uue kleidi, aga tutkitki. Selle eest sain uued kingad, mis tekitasid juba elevust. Kõlab nagu, et ala ma sain selle maitsva kommi ja olen nüüd nii elevil, aga nii oligi. Igatahes ost sai tehtud ja mina rõõmus ning üks mure vähem.
Ahjaa... saime seekord Musununnuga täitsa kahekesi käia ja olla, sest meie armsad Ketu ja Sannu ning Maku jõudsit just sel ajal kui hakkasime sättima. Nii ma siis küsisingi, et äkki on nad nõus neid vaatama. Ennekõike vennat, sest Carola on juba nii suur, et tal vaja lihtsalt silm peal hoida. Ta teeb ja toimetab ise. Ühesõnaga jah, nad oli nõus ja nii saimegi minna kahekesi.
Carola ja Ketu tegid ka piparkooke, mis olid nii head ja maitsvad. Carola jaoks oli kaunistamine põnev, aga ühel hetkel tüdines ja sinna need jäid, sest kui Sannu ja Ketu ikka platsis, siis ei saa ju nende tähelepanu kasutamata jätta.
Laupäeval tähistasime tagantjärgi emme sünnipäeva, mis kestis poole ööni. Tore on vahel lihtsalt niimoodi olla ja jutustada. Seda enam, et lapsed tudusid ka ilusti. Magama läksid küll hilja, aga vähemalt magasid ilusti.
 |
| Proovis esimest korda piparkooki |
Laupäeval käisin koos Carolaga sõbrantsil külas ja voilaa. Tema, kes ta algul oli nii häbelik ja vaikne ei tahtnud minuga pärast enam koju tulla. Jah, lugesid õigesti. Ta tahtis sinna mängima jääda. Mõtlesime, et proovime ja vaatame, kuidas ta on ja jääb. Kusjuures ta jäigi väga ilusti ja mängis seal mitu head tundi. Sõbrantsi sõnul oleks ta veel seal mänginud :). Igatahes see oli täitsa esimene kord kui ta niimoodi ilma minuta teiste laste juurde mängima jäi, keda ei näe nii tihti. Tore oli vaadata kui ära hakkasime tulema, siis ta kallistas neid ja ütles, et varsti näeme. Koduteel rääkis, et tal on uued sõbrad. Tema jaoks üks kvaliteetaeg omasugustega, mis sobis kolmele lapsele hästi, sest maha sai peetud ka kinoõhtu.
Siin eelmine nädal oli vennake hästi viril ja joril. Magama jäämine ja magamine oli mega kehva. Natuke magas, siis jälle üleval või nuttis. Ühesõnaga olid ühes hullud päevad. Nüüd esmaspäeval ta suud uurides tuli välja, et meil on üks kikuke väljas. Voilaa... üllatus nii mulle kui Carolale, kes tahtis uudist kohe issile teatada.
Praegu veel kõik see mees magab ja mina saan teha omale ühe hea kohvi ja sukelduda oma pärlitesse ning hakata midagi looma.
 |
| Võtmehoidjad |
 |
| Selline kaos on tavaline |
Vast saigi kõik kirja, mis tahtsin. Igatahes on see kuu olnud igati vahva ja tore ning toimekas.
Nüüd ongi õige aeg otsad kokku tõmmata ja soovida Teile mõnusat reedet, ning ootama jääda Teie vastuseid mu küsimustele.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar