Täna on olnud igas mõttes sama toimekas päev nagu ka meie teised päeva, kus olen värvinud, istutanud lilli või teinud miskit muud. Kodu on korras, pesu peseb, lapsed magavad ning nüüd pisike hetk endale.
Hommik algas meil ühe pisikese tirtsu hoidmisega, mis oli meie venna jaoks natuke ehmatav, sest kui ta ärkas, siis mul oli tita süles. See oli vaatepilt, mida tema pole siiani ärgates näinud.
Ehmatus silmis oli ikka suur ning kohe puges ka mu kaissu.
Vaatas ja jälgis mind, et mis see nüüd on. Mida ta mõelda võis seda ma ei tea, sest ta ei oska veel nii palju rääkida.
Carola läks näiteks kohe vastu ja tervitas teda nimepidi ning kallistas. Tema juba oskab end väljendada.
Abistasin siin ühte meie küla emmet natuke üle tunni, et ta saaks omi asju ajada. Head teha on hea.
Tirtsuke ise oli tubli aga lõpuks oli ikka igatsus suur ja nuttki ei jäänud tulemata aga saime hakkama. Esimese korra kohta oli ikka väga tubli.
Nii tore oli vaadata kuidas nendel pisikestel oli juba mingi mäng. Pisike sõi toolis ja viskas asju maha, mida venna muudkui üles tõstis. Pojake püüdis ka temaga natuke mängida aga sellest ei tulnud veel miskit välja.
Hoides ühte pisikest ja vaadates Anderit ning Carolat selle pisikese aastase kõrval, siis on meie päkapikud ikka juba suured.
Võtan hetkel küll asja nii, et venna on pisem ja Carola suurem aga selle tunnikesega sai ikka kohe selgeks, et aastane laps on ikka veel tillu, kes vajab palju tähelepanu ja järelvalvet. Samas oli ka nii tore vaadata kuidas oma lapsed sellises olukorras käitusid.
Olukord, mis oli neile uus just meie kodus, oli nende jaoks põnev ning pakkus sellist poolt, kus nad said abistada endast väiksemaid. Carola on meil alati tubli abiline aga nähes nüüd ka poja sellise abistajana ja "suure lapsena" oli ikka tore.
See oli hommik, mis õpetas ja tuletas meile meelde nii mõndagi.
Igatahes meil oli selline tore võimalus proovida ja katsetada, mis igati õnnestus.
Peale selle on meil siin tekkinud veel üks vahva "pande" kellega saame rääkida maast ja ilmast ning küsida nõu kui vaja ja lastel on kellega mängida.
Täna tegime ühe "pande" emmega ühe ühise tellimuse, kus sain pojale ühe kombe. Tore kui on olemas selliseid emmesid, kellega saab koos midagi tellida.
Nendest emmedest ja sellest pandest tahaksin kirjutada ühe postituse, sest see on ikka mega vahva, kuidas ühe lühikese aja jooksul on tekkinud selline tore seltskond nii suurtele kui väikestele.
Täna ootab ees veel üks albumi tegemine, mis on juba minu kolmas. Ikka iga kord õpin midagi uut juurde ja saan mingi nipi võrra targemaks.
Nüüd ongi õige aeg punkt panna, sest üks päkapikk hakkab õues ärkama, kes magab meil lõunati ikka vankris.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar